Vajadused aktiviseerivad inimese tegevust. Nad on inimest motiveerivaks jõuks. Inimese vajadused võib jagada: * põhivajadused ehk bioloogilised vajadused * ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuste kaudu. Eriala omandades, töökohta valides ja töötades võivad inimesed lähtuda erinevate vajaduste rahuldamisest. Inimese vajaduste struktuuris saame eristada järgmisi vajadusi: * füsioloogilised vajadused, näiteks toidu- ja unevajadus * kaitstuse vajadus – inimesed vajavad turva- ja kindlustunnet, mida pakuvad nii kodu kui ka kindel sissetulek ja ametikoht * armastus- ja kuuluvusvajadus – inimesed tahavad, et neist hoolitakse ja neid armastatakse, ning nad soovivad kuuluda mingisse olulisse rühma, töökohta * tunnustusvajadus – inimene soovib, et teda kiidetakse ja temast peetakse lugu nii tööl kui ka kodus ja sõprade hulgas * eneseteostusvajadus – inimene soovib enda võimeid arendada ja saavutada elus midagi olulist, teha edusamme enda karjääris. Vajaduste põhjal tekivad motiivid ehk vajaduse rahuldamise püüdlused. Motiivid omakorda moodustavad motivatsiooni. Motivatsioon võib olla nii seesmine kui väline. Inimesed, kellel on ülekaalus sisemine motivatsioon, lähtuvad oma tegevuses ja töös sisemisest soovist ja tahtest midagi huvitavat ja meelepärast teha, leida endale sisulist rahuldust pakkuv töö. Inimesed, kellel on ülekaalus väline motivatsioon, peavad olulisemaks teistelt saadavat tasu ja tunnustust. Kõige parem on see, kui sisemine ja väline motivatsioon on tasakaalus ning inimene saab enda jaoks huvitava töö eest ka väärilist tasu.